Vesipiibud

Vesipiip, Vesipiibud, süsi ja tubakas. Nõuanded, blogi.

Kust leida vesipiip millel nii hind kui kvaliteet ok oleks?

Hetkel Eestis suurima valiku ja soodsaimad hinnad leiab klikates siia – VESIPIIBUD

Kasulik on vesipiip alati osta internetist, kuna internetipoe ülalpidamiskulud ja sellest tulenevalt ka toodete väljamüügihinnad on märkimisväärselt väiksemad tavapoodidest.

Pealegi on tellimine tehtud imelihtsaks ja tellitud kaup jõuab ostjani kahe tööpäeva jooksul ning kokkuleppel müüjaga isegi samal päeval. Vesipiibud toimetatakse kohale turvaliselt pakendatult ja tasuta(!) ning tellitud asjade eest saab soovi korral tasuda Eesti Posti kullerile kauba kättesaamisel.

Lühidalt öeldes on vesipiibud (samuti tubakad, söed ja lisavidinad) korralikus internetipoes odavamad, samuti on seal piipu valida / tellida ja kätte saada lihtsam – ei pea kodust väljagi astuma.

Vesipiibud jagunevad kategooriatesse:

Egiptuse vesipiip

1. Egiptuse ja muude araabiamaade vesipiibud. Enamasti on need kohutava kvaliteediga, aga tuleb ette ka korralikke isendeid. Egiptuse omad on hetkel Eestis veel kõige levinumad. Neid on aegade jooksul väga palju reisidelt kaasa toodud, kuid enam pole eriti mõtet – Egiptuses toodetud piip ei ole enam Egiptuses niipalju odavam, et seda sealt tuua tasuks, lisaks on Eestist ostes neil 6 kuuline garantii. Kui tahad korralikku Egiptuse piipu hea hinnaga, siis vaata siia – Egiptuse vesipiibud

Modernne vesipiip

2. Modernse disainiga vesipiibud. Need annavad lisaks piibutamisnaudingule ka kodule ilmet ja töötavad sisekujunduselemendina. Nad on enamasti (kui välja jätta mõned hiina päritolu koopiad) hea kvaliteediga. Hiina koopiaid müüakse Eestis juba mõneski poes, aga miskipärast tahetakse nende eest hingehinda. Hetkel ainuke koht kust saab korralikke modernseid piipe ja seejuures mõistlike hindadega, asub siin – Modernsed vesipiibud

mini vesipiip

3. Väikesed vesipiibud (alla 50cm). Need pole mõeldud kasutamiseks. Võimalik see nendega küll üldjuhul on, aga see rahaline kokkuhoid mis ostmisel saavutatakse, jääb hiljem alla ravikuludele. Suits lihtsalt ei puhastu nii väikese toru puhul piisavalt.

Nad on mõeldud suveniirideks ja kodukaunistuseks.

Milline vesipiip on kõige parem?

See sõltub ennekõike sellest milleks seda vaja läheb. Universaalset varianti igaks elujuhtumiks ei ole olemas. Näiteks kui ta on vajalik reisile kaasavõtmiseks, siis on mõistlik valida selline mis ei kaalu palju ja mida saab juppideks lahti võtta, et ta pagasis palju ruumi ei võtaks.

Kui otsid sellist, mis oleks hea nii kodus kasutamiseks kui ka kodu ilmestamiseks, siis on mõistlik valida modernne vesipiip. Lisaks välimusele tuleks siinkohal silmas pidada ka seda, et ta oleks piisava kõrgusega. Alla 50cm pikkused vesipiibud pole siinkohal sobilikud.

Esiteks on suitsu maitse neil kehvavõitu ja teiseks ei jõua suits neis piisavalt puhastuda. Seda põhjustab nii metallosa kui ka vooliku pikkus (väikesed piibud omavad reeglina lühemat voolikut, metallosast rääkimata) kui ka vee kogus vaasis.

Mida pikem tee suitsul enne organismi jõudmist läbida tuleb, seda rohkem ta puhastuda ja jahtuda jõuab. Mida jahedam on suits seda maitsvam ja kahjutum ta on. On teaduslikult tõestatud et suitsu kantserogeensed omadused on otseses sõltuvuses temperatuurist, tõustes märkimisväärselt kuuma suitsu puhul.

Väikesed piibukomplektid omavad ka väikest vaasi. Kuna vee kogus, mis suitsul läbida tuleb, on samuti üks tähtsamaid faktoreid suitsu maitse ja puhastumise kujunemisel, siis ei saa ka sellest mööda vaadata. Mida rohkem suits veega kokku puutub, seda puhtamaks ja jahedamaks ta muutub.

Kui kasutad väikest piipu, siis peaksid kindlasti kasutama ka nikotiinifiltrit ja mullifiltrit. Esimese nimetus on küll tootja poolt veidi eksitav – reaalsuses ta nikotiini ei filtreeri (vähemalt mitte olulisel määral), küll aga puhastab suitsu edukalt muudest kahjulikest ühenditest nagu tahm, tõrv ja muu sodi mis muidu kopsu jõuaksid. Mullifilter jällegi suurendab suitsu kokkupuutepinda veega.

Kui vesipiip on vajalik ainult tõmbamiseks ja sisustuselemendina erilist tähtsust ei oma, siis ajab Egiptuses toodetu asja ära. Lihtne ja praktiline.

Mitme voolikuga vesipiip võiks olla?

Kui tõmbad peamiselt üksinda, siis on ühe voolikuga kõige õigem valik.

Kui reeglina tõmbate kahekesi või veelgi suurema seltskonnaga, siis tuleks kindlasti eelistada kahe voolikuga varianti.

Vesipiip ei pea kohe algselt olema kahevoolikuline, kõikidele korralikele mudelitele on saadaval lisavooliku adapterid ja lisavoolikud, mis käivad sinna kus algselt asus ventiil.

Kolme ja enama voolikuga vesipiibud reeglina nii head ei ole kui algselt arvata võiks. Kui nende lisavooliku kinnituskohad on ilma klappideta, siis tuleb neil voolikutel millest hetkel ei tõmmata näppu ees hoida, et teised tõmmata saaksid. Paraku reaalne elu on näidanud, et seltskonnas kellegil see ikka ununeb ja siis ei saa ka teised korralikult tõmmata. Kui voolikute kinnituskohad siiski on varustatud klappidega, siis on väga oluline klappides olevad kuulikesed puhtad hoida, muidu on tõmbamine raskendatud. Kolme ja enama voolikuga piipude puhul on aga klappide pidev korrashoid suht tüütu tegevus.

Vesipiibud ja ajalugu

evulutsioon

Vesipiibud on pärilt Indiast, kus esimene vesipiip valmis veidi rohkem kui 500 aastat tagasi. See vigur oli valmistatud kookospähkli koorest ja bambusest torudest. Indias said vesipiibud peagi väga populaarseks ja levisid kaupmeeste ja ränduritega naabermaadesse.

Sellise disainiga asjad, nagu me praegu tunneme, võeti esimesena kasutusele Türgis.

Türgi ja selle ühe populaarseima kuurortlinna Alanya kohta on nüüd muide olemas eestikeelne veebileht – Alanya

Euroopas hakkasid vesipiibud levima 19 sajandi lõpul, kus nad kujunesid salongiõhtute ja intellektuaalide koosviibimiste elegantseks osaks.

Tõeliselt populaarseks said nad läänemaailmas aga 21 saj algul. Praeguseks on veepiibud väga levinud nii USA-s (seal kutsutakse teda “hookah”-ks) kui ka Euroopas ja hakkavad juba tavasigaretti välja tõrjuma. Selle põhjus on väga lihtne – kes vesipiipu on nautinud, see 99,9% tõenäosusega enam sigarettidest lugu ei pea.

Ajalugu Eestis

Esimesed piibud jõudsid siia 90-te algul. Mõnda aega olid nad laiemale üldsusele täiesti tundmatud, see oli puhtalt äri-ja kultuurieliidi hobi.

Tavainimeseni jõudsid nad 90-te lõpul kui neid hakati pakkuma mõnedel üritustel (Vibe´d, Pühajärve Beach Party, Õllesummer). Samuti alustas siis selles vallas rahva harimist vesipiip.ee, kust piipe/tubakaid/süsisid ka igaüks omale osta sai. Avati ka Eesti esimene restoran, kus piibud menüüs olid – Bazar.

2005 aasta paiku said vesikad/vessarid väga popiks teismeliste hulgas, mis ajendas mõningaid ametnikke nende kohta igasugu vahvaid artikleid kirjutama, eesmärgiga noorsugu neist eemale peletada. Need artiklid koosnesid nii koomilistest pöidlast väljaimetud lausvaledest (a´la 1 piip = 100 sigaretti), et nad täitsid küll üldjoontes oma ülesande (noorte ja ullikeste eemale hirmutamine), aga samas muutsid selle hobi veidi vanemate ja natukenegi mõtlemisvõimeliste kodanike hulgas populaarsemaks kui kunagi varem.

Täna võib kindlalt väita, et vesipiibud on siiakanti tulnud selleks et jääda. Nad on muutunud mitte ainult Eesti, vaid terve lääne ühiskonna kultuuri lahutamatuks osaks.