Vesipiibud

Vesipiip, Vesipiibud, süsi ja tubakas. Nõuanded, blogi.

Rubriik: Vesipiibud

bigg-steam-stones-sweet-melon

Lõpuks leiutati vesipiibu tubakas, mille maitse on nagu “päris”, aga tubakat ta ei sisalda, ning seetõttu puudub ka aktsiis. Mis teeb selle toote võrreldes tavalise vesipiibutubakaga rohkem kui poole soodsamaks. Selle üle on aga vesipiibusõpradel üle maailma väga hea meel.

Tootest siis lähemalt:

Bigg Steam Stones koosneb looduslikest mineraalsetest teralistest kividest, mis on niisutatud hästi maitsestatud vedelikuga. Kivitükid pannakse vesipiibu tubakapitsi nagu tavaline tubakas, kaetakse augustatud fooliumiga ning kõige peale tavaline vesipiibu süsi. Kuumuse mõjul vesi aurustub, ning tekib vesipiibu suitsu maitseline hästi tihe ja meeldiv aur, mis ei sisalda nikotiini ega muid kahjulikke ühendeid. Tegemist ongi justnimelt 100% auruga, mis küll maitseb nagu suits, aga suitsu ta reaalsuses ei sisalda. Tegemist on täpselt samasuguse asjaga nagu elektrooniline sigaret, sest mõlemil puhul hingab tarbija sisse auru, kus puuduvad tahked osakesed. Paljud ütlevad, et see on isegi parem kui tavalisest vesipiibu tubakast tulev maitse.

Bigg Steam Stones kivikesed asetsevad tubakapitsis rohkem eraldatult (neid lihtsalt pole võimalik liiga kokku pressida nagu tavalist vesipiibutubakat) ja seeläbi on neid kasutades vesipiipu oluliselt kergem tõmmata. Ka kestab vesipiibu seanss neid kasutades umbes 20% kauem kui tavalise tubakaga.

Bigg Steam Stones kasutamisel ei ole määratletud vanusepiiri (tegemist pole tubakatootega) kuid soovitame mitte kasutada alla 16 vanustel.

Üks pakk kaalub 100g (tavalisel vesipiibu tubakal 50g) ning maksab kõige soodsamas kohas Eestis (Bigg Steam Stones) 6,5€ pakk. Misläbi ta on võrreldes tavalise aktsiisimaksustatud vesipiibutubakaga (arvestades, et sama kogusega kestab seanss 20% kauem) rohkem kui poole odavam.

Rohkem infot leiad tootja kodulehelt – www.bigg-steam.com

Kust leida vesipiip millel nii hind kui kvaliteet ok oleks?

Hetkel Eestis suurima valiku ja soodsaimad hinnad leiab klikates siia – VESIPIIBUD

Kasulik on vesipiip alati osta internetist, kuna internetipoe ülalpidamiskulud ja sellest tulenevalt ka toodete väljamüügihinnad on märkimisväärselt väiksemad tavapoodidest.

Pealegi on tellimine tehtud imelihtsaks ja tellitud kaup jõuab ostjani kahe tööpäeva jooksul ning kokkuleppel müüjaga isegi samal päeval. Vesipiibud toimetatakse kohale turvaliselt pakendatult ja tasuta(!) ning tellitud asjade eest saab soovi korral tasuda Eesti Posti kullerile kauba kättesaamisel.

Lühidalt öeldes on vesipiibud (samuti tubakad, söed ja lisavidinad) korralikus internetipoes odavamad, samuti on seal piipu valida / tellida ja kätte saada lihtsam – ei pea kodust väljagi astuma.

Vesipiibud jagunevad kategooriatesse:

Egiptuse vesipiip

1. Egiptuse ja muude araabiamaade vesipiibud. Enamasti on need kohutava kvaliteediga, aga tuleb ette ka korralikke isendeid. Egiptuse omad on hetkel Eestis veel kõige levinumad. Neid on aegade jooksul väga palju reisidelt kaasa toodud, kuid enam pole eriti mõtet – Egiptuses toodetud piip ei ole enam Egiptuses niipalju odavam, et seda sealt tuua tasuks, lisaks on Eestist ostes neil 6 kuuline garantii. Kui tahad korralikku Egiptuse piipu hea hinnaga, siis vaata siia – Egiptuse vesipiibud

Modernne vesipiip

2. Modernse disainiga vesipiibud. Need annavad lisaks piibutamisnaudingule ka kodule ilmet ja töötavad sisekujunduselemendina. Nad on enamasti (kui välja jätta mõned hiina päritolu koopiad) hea kvaliteediga. Hiina koopiaid müüakse Eestis juba mõneski poes, aga miskipärast tahetakse nende eest hingehinda. Hetkel ainuke koht kust saab korralikke modernseid piipe ja seejuures mõistlike hindadega, asub siin – Modernsed vesipiibud

mini vesipiip

3. Väikesed vesipiibud (alla 50cm). Need pole mõeldud kasutamiseks. Võimalik see nendega küll üldjuhul on, aga see rahaline kokkuhoid mis ostmisel saavutatakse, jääb hiljem alla ravikuludele. Suits lihtsalt ei puhastu nii väikese toru puhul piisavalt.

Nad on mõeldud suveniirideks ja kodukaunistuseks.

Milline vesipiip on kõige parem?

See sõltub ennekõike sellest milleks seda vaja läheb. Universaalset varianti igaks elujuhtumiks ei ole olemas. Näiteks kui ta on vajalik reisile kaasavõtmiseks, siis on mõistlik valida selline mis ei kaalu palju ja mida saab juppideks lahti võtta, et ta pagasis palju ruumi ei võtaks.

Kui otsid sellist, mis oleks hea nii kodus kasutamiseks kui ka kodu ilmestamiseks, siis on mõistlik valida modernne vesipiip. Lisaks välimusele tuleks siinkohal silmas pidada ka seda, et ta oleks piisava kõrgusega. Alla 50cm pikkused vesipiibud pole siinkohal sobilikud.

Esiteks on suitsu maitse neil kehvavõitu ja teiseks ei jõua suits neis piisavalt puhastuda. Seda põhjustab nii metallosa kui ka vooliku pikkus (väikesed piibud omavad reeglina lühemat voolikut, metallosast rääkimata) kui ka vee kogus vaasis.

Mida pikem tee suitsul enne organismi jõudmist läbida tuleb, seda rohkem ta puhastuda ja jahtuda jõuab. Mida jahedam on suits seda maitsvam ja kahjutum ta on. On teaduslikult tõestatud et suitsu kantserogeensed omadused on otseses sõltuvuses temperatuurist, tõustes märkimisväärselt kuuma suitsu puhul.

Väikesed piibukomplektid omavad ka väikest vaasi. Kuna vee kogus, mis suitsul läbida tuleb, on samuti üks tähtsamaid faktoreid suitsu maitse ja puhastumise kujunemisel, siis ei saa ka sellest mööda vaadata. Mida rohkem suits veega kokku puutub, seda puhtamaks ja jahedamaks ta muutub.

Kui kasutad väikest piipu, siis peaksid kindlasti kasutama ka nikotiinifiltrit ja mullifiltrit. Esimese nimetus on küll tootja poolt veidi eksitav – reaalsuses ta nikotiini ei filtreeri (vähemalt mitte olulisel määral), küll aga puhastab suitsu edukalt muudest kahjulikest ühenditest nagu tahm, tõrv ja muu sodi mis muidu kopsu jõuaksid. Mullifilter jällegi suurendab suitsu kokkupuutepinda veega.

Kui vesipiip on vajalik ainult tõmbamiseks ja sisustuselemendina erilist tähtsust ei oma, siis ajab Egiptuses toodetu asja ära. Lihtne ja praktiline.

Mitme voolikuga vesipiip võiks olla?

Kui tõmbad peamiselt üksinda, siis on ühe voolikuga kõige õigem valik.

Kui reeglina tõmbate kahekesi või veelgi suurema seltskonnaga, siis tuleks kindlasti eelistada kahe voolikuga varianti.

Vesipiip ei pea kohe algselt olema kahevoolikuline, kõikidele korralikele mudelitele on saadaval lisavooliku adapterid ja lisavoolikud, mis käivad sinna kus algselt asus ventiil.

Kolme ja enama voolikuga vesipiibud reeglina nii head ei ole kui algselt arvata võiks. Kui nende lisavooliku kinnituskohad on ilma klappideta, siis tuleb neil voolikutel millest hetkel ei tõmmata näppu ees hoida, et teised tõmmata saaksid. Paraku reaalne elu on näidanud, et seltskonnas kellegil see ikka ununeb ja siis ei saa ka teised korralikult tõmmata. Kui voolikute kinnituskohad siiski on varustatud klappidega, siis on väga oluline klappides olevad kuulikesed puhtad hoida, muidu on tõmbamine raskendatud. Kolme ja enama voolikuga piipude puhul on aga klappide pidev korrashoid suht tüütu tegevus.

Vesipiibud ja ajalugu

evulutsioon

Vesipiibud on pärilt Indiast, kus esimene vesipiip valmis veidi rohkem kui 500 aastat tagasi. See vigur oli valmistatud kookospähkli koorest ja bambusest torudest. Indias said vesipiibud peagi väga populaarseks ja levisid kaupmeeste ja ränduritega naabermaadesse.

Sellise disainiga asjad, nagu me praegu tunneme, võeti esimesena kasutusele Türgis.

Türgi ja selle ühe populaarseima kuurortlinna Alanya kohta on nüüd muide olemas eestikeelne veebileht – Alanya

Euroopas hakkasid vesipiibud levima 19 sajandi lõpul, kus nad kujunesid salongiõhtute ja intellektuaalide koosviibimiste elegantseks osaks.

Tõeliselt populaarseks said nad läänemaailmas aga 21 saj algul. Praeguseks on veepiibud väga levinud nii USA-s (seal kutsutakse teda “hookah”-ks) kui ka Euroopas ja hakkavad juba tavasigaretti välja tõrjuma. Selle põhjus on väga lihtne – kes vesipiipu on nautinud, see 99,9% tõenäosusega enam sigarettidest lugu ei pea.

Ajalugu Eestis

Esimesed piibud jõudsid siia 90-te algul. Mõnda aega olid nad laiemale üldsusele täiesti tundmatud, see oli puhtalt äri-ja kultuurieliidi hobi.

Tavainimeseni jõudsid nad 90-te lõpul kui neid hakati pakkuma mõnedel üritustel (Vibe´d, Pühajärve Beach Party, Õllesummer). Samuti alustas siis selles vallas rahva harimist vesipiip.ee, kust piipe/tubakaid/süsisid ka igaüks omale osta sai. Avati ka Eesti esimene restoran, kus piibud menüüs olid – Bazar.

2005 aasta paiku said vesikad/vessarid väga popiks teismeliste hulgas, mis ajendas mõningaid ametnikke nende kohta igasugu vahvaid artikleid kirjutama, eesmärgiga noorsugu neist eemale peletada. Need artiklid koosnesid nii koomilistest pöidlast väljaimetud lausvaledest (a´la 1 piip = 100 sigaretti), et nad täitsid küll üldjoontes oma ülesande (noorte ja ullikeste eemale hirmutamine), aga samas muutsid selle hobi veidi vanemate ja natukenegi mõtlemisvõimeliste kodanike hulgas populaarsemaks kui kunagi varem.

Täna võib kindlalt väita, et vesipiibud on siiakanti tulnud selleks et jääda. Nad on muutunud mitte ainult Eesti, vaid terve lääne ühiskonna kultuuri lahutamatuks osaks.

Palestiina naine vesipiibuga Gaza City internetikohvikus

Kuigi Gaza sektoris elava 1,5 miljoni inimese jaoks pole blokaadi tõttu palju naudinguid järele jäänud, on sealsete naiste elu nüüd ühe mõnu võrra veelgi vaesem, kuna maakitsust kontrolliv rühmitus Hamas keelas neil vesipiipu teha.

Hamas saatis eile populaarsetesse rannaäärsetesse kohvikutesse erariietes agente, kes keelu täitmist kontrollivad. Rühmituse arvates hävitab vesipiibuga mehkeldamine abielusid ja rikub palestiinlaste mainet, vahendas AP.

Mitmed naised on nördinud.

«See on rumal,» ütles 29-aastane raamatupidaja Haya Ahmed, kes on vesipiipu nautinud ligi kümme aastat. «Me ei suitseta tänaval, vaid restoranides, kuhu vähesed inimesed saavad siseneda.»

Ta ennustas, et keeld teeb vesipiibud mässumeelsetele noortele naistele varasemast veelgi ahvatlevamaks. «Iga keelatud asi muutub ihaldatavaks. See otsus viib kindlasti piibutajate arvu suurenemiseni,» ütles Ahmed.

Paljud gazalased kogunevad õhtuti rannakohvikutesse ja naudivad vesipiipe varaste hommikutundideni. Islamiseadus ei keela naistel tubakat kasutamast, kuid paljud panevad seda pahaks suitsu imemisega kaasneva seksuaalse alatooni tõttu.

Allikas: Postimees

E-Vesipiip

mai 23, 2010 Lounged, Tervis, Vesipiibud

e-vesipiip

E-sigaretid, e-sigarid ja e-piibud on suht levinud asjad. Tihti küsitakse, et kas e-vesipiipu ei võiks leiutada.

Tegelikult on see juba ammu leiutatud. Ülal olev pilt annab ettekujutuse millest see koosneb. Põhimõtteliselt toimib ta nagu tavaline e-sigarett, vesipiibu disain on lihtsalt butafooria.

Nii nagu e-sigarett, töötab ka e-vesipiip patarei pealt, mis kuumutab lõhnastatud nikotiinipadrunis olevat vett ja muudab selle auruks. Suits mis sealt lõpptulemusena väljub ei ole mitte suits, vaid lõhnastatud ja nikotiini sisaldav veeaur ja seetõttu tal praktiliselt puuduvad kahjulikud omadused, mis suitsul muidu oleks.

Tegelikkuses e-vesipiibu puhul tervislik effekt on märgatavalt väiksem kui e-sigareti puhul. Asi on selles, et ka tavalise vesipiibu “suits” ei koosne puhtalt suitsust, nagu tavasigaretil, vaid tervelt 95% veeaurust. Seega tuleb e-vesipiibust vaid 5% vähem päris suitsu kui tavalisest vesipiibust. Kas see on seda väärt, et muretseda kordi kallim aparaat, jääb igaühe enda otsustada…

Vesipiibu masin

Hiljuti töötati välja masin, mis teeb piibutaja elu mugavamaks. Mingit seost sel e-vesipiibuga küll pole, aga ei hakanud selleks eraldi teemat tegema.

See masin puhastab sinu eest piibu, läidab söe ning tõmbab piibu käima. Väga sobilik oleks seda kasutada vesipiibu baarides-loungedes…

Siin väike demovideo:

vesipiibu voolikVoolik on vesipiibu üks kõige olulisemaid osasid ja on äärmiselt oluline, et see oleks kvaliteetne. Paljudel õnnestub Egiptuses omale enam-vähem korralik vesipiip hankida, aga voolik on alla igasugust arvestust ja see rikub kogu asja.

Halb voolik laguneb kiiresti, hakkab ruttu kuskilt õhku läbi laskma ja on tihti juba algusest peale umbsevõitu.

Lõunamaised kaupmehed on äärmiselt osavad turistile selles osas mütsi pähe tõmbama. Nad kinnitavad väga veenvalt, et just see voolik mida nemad soovitavad on kõige parem. Mida juhmima olemisega on turist, seda süüdimatumat jama talle aetakse.

Üks halenaljakas näide.  Egiptuse kaupmees määris hiljuti ühele Eesti turistile pähe kasutamiseks kõlbmatu (nahast valmistatud) vooliku jutuga, et see on kitsenahast ja kitsenahal olevat fantastilised omadused nikotiiniga võitlemiseks. Ühesõnaga seda voolikut olevat väga tervislik kasutada, lisaks muidugi olevat see väga vastupidav ja muu taoline bla-bla. Jätame siinkohal kommenteerimata seda uskunud inimese intellektitaseme, eks Egiptuse kuumal lagipähe paistval päikesel võib siin ka mingi osa olla…

Kuidas ära tunda halba voolikut?

Voolik ei tohi olla valmistatud nahast ega papist. Enamsti on sellised voolikud kaetud riide või sametise materjaliga. Kui voolik on pealt kaetud riide või sametise materjaliga (millel tihti on mingid mustrid), siis võid 100% kindel olla et see voolik ei kesta kaua.

Voolikust käib vesipiibu tõmbamise käigus läbi suures koguses veeauru, mis muudab selle sisemuse niiskeks. Papp ja halvasti pargitud nahk (just sellistest vesipiibu voolikuid valmistatakse miskipärast) aga hakkavad peale korduvat märjaks saamist ja siis uuesti kuivamist pragunema ja õhku läbi laskma. Lõpuks lähevad sellised voolikud üldsegi pooleks.

Väga oluline on ka see, et vooliku ots kust imetakse oleks metallist, mitte puidust. Tihti ei panda seda suures vesipiibu ostmise tuhinas tähele kuid see maksab hiljem kätte. Puidust otsik on äärmiselt ebahügeeniline – suust pärinevad bakterid armastavad selle peal ja sees paljuneda, lisaks on sinna suht võimatu kinnitada ühekordset otsikut.

Kindlasti tuleks enne ostu testida vooliku õhupidavust ja seda et ta ei oleks umbsevõitu. Umbsest voolikust on lihtsalt raske imeda ja see rikub kogu piibutamise naudingu. Seda testida on väga lihtne -  imed ühest vooliku otsast ja kui läbi vooliku hingamiseks pead mingilgi määral pingutama, siis ei ole asi õige. Läbi hea vooliku hingates ei tunne sa mingit takistust, täpselt nagu hingaksid tavaliselt, st ilma voolikuta.

Vooliku õhupidavust testitakse nii: sulged sõrmega vooliku ühe otsa ja puhud teisest otsast tugevalt. Kui natukenegi kuskilt susiseb, on voolik kõlbmatu.

Kuidas ära tunda hea voolik?

Kõige lihtsam on seda teha materjali järgi. Hea vesipiibu vooliku pealispind on valmistatud kummitaolisest materjalist, mitte kunagi pole see riidest ega sametist.

Kuid ainult sellest ei piisa, lisaks on loomulikult vaja testida et ta oleks õhukindel ja mitte umbne.

Kui kaua hea voolik vastu peab?

Sõltub sellest kui tihti teda kasutatakse ja kuidas hooldatakse. Keskmiselt on soovitatav voolik välja vahetada korra aastas.

Ka parimad voolikud ei ole igavesed. Sinna sisse koguneb igasugu saasta ja lisaks on vooliku sees pidevalt väga niiske kliima, mis seal oleva traadist tugevduse varem või hiljem rooste ajab. Parimatel voolikutel on tugevdustraat roostevabast materjalist kuid isegi roostevaba traat läheb nii “heades” tingimustes mingi ajaga rooste.

Kuidas voolikut hooldada?

Ideaalis peaks vooliku sooja veega läbi pesema peale iga piibutamist ning seejärel nõrguma riputama. Piibu külge tagasi võib ta ühendada siis, kui ta seest juba täiesti kuivanud on.

Tihti küsitakse vooliku puhastamiseks harju, aga need pole reaalsuses vajalikud. Piisab lihtsalt läbipesemisest ja peale seda kuivatamisest. Kui voolik juba seest nii “ussitanud” on, et ka peale pesemist-kuivatamist ühest otsast sisse puhudes teisest otsast roostepuru välja lendab, siis on aeg hankida uus voolik.

Õnneks pole uued (ja vägagi korralikud) voolikud Eestis kallid – ainult 6eur. Neid saab siit – vesipiibu voolik.

Tagurpidi vesipiip

veebruar 20, 2010 Vesipiibud

vesipiip-1Mõni aeg tagasi tuli ühel prantsuse disainpiipude tootjal mõte vesipiip vesipiip-4tagurpidi pööratuna tööle panna. Ehk siis vaas asub üleval ja tubakapits all.

Idee seisnes selles et niiviisi leidis vesipiip kasutust ka lauana. Enamlevinud tagurpidi vesipiip toimib malelauana, aga variante on palju.vesipiip-2

Selle idee võtsid varsti üle hiinlased, kes on tänaseks loonud mitmeid tagurpidi vesipiibu disaine. Osad lauaga, osad ilma lauata.

Viimaste peamine mõte on olla lihtsalt ilus ja stiilne kodu sisustuselement kuid neil on ka mitmeid praktilisi omadusi. Näiteks püsib selline asjandus kindlamini püsti kui tavaline vesipiip, mis eriti pidudel on üsna tähtis. Kui süsi sealt siiski maha peaks kukkuma, siis ei lenda sötükid mööda tuba laiali.vesipiip-3

Varsti on sellised vesipiibud (mitte Hiina päritolu) ka Eestis saadaval.

vesipiip-vesipiibud

1. Piibutatamist alustatakse vesipiibuga mis on jäänud peale eelmist korda puhastamata ja vesi vahetamata.  Tulemus – vesipiip näeb kole välja ja maitse on ka nagu ta on.

2. Kasutatakse tervet kiirsöe söetabletti. Tulemus – suits muutub varsti kangeks ja vastikuks.

3. Lisaks sellele et kasutatakse tervet söetabletti tehakse ka augud fooliumisse ainult söe alla. Tulemus – suits muutub eriti kangeks ja vastikuks ja vesipiip kestab vähe.

4. Seltskonnas piibutades ei kasutata ühekordseid huulikuid a.k.a. kondoome. Tulemus – kui keegi on hiljuti mõne nakkushaiguse saanud (see ei pruugi veel väljagi paista), siis nakatuvad ka kõik teised kes temaga koos vesipiipu teevad.

5. Vesipiipu tehakse pikalt väikeses umbses toas kus pole lahti ükski aken ega uks, loomulikult pole seal ka ventilatsiooni. Tulemus – hapniku vähesuse tõttu võib tekkida peavalu.

6. Pitsi pannakse liiga palju tubakat. Tubakat on pitsis kuhjaga ja ta puutub fooliumiga kokku. Tulemus – tubakas läheb kärssama ja suitsul kehv maitse.

7. Tubakas pannakse pitsi liiga tihedalt. Tulemus – õhk ei pääse vabalt läbi käima ja tõmmata on raske.

8. Kasutatakse liiga õhukest fooliumi. Kui ei ole käepärast spets vesipiibu fooliumit (LINK), siis tuleks kasutada toidupoodides müüdavaid paksemaid fooliume. Need tunneb ära pakendil olevast kirjast Extra Strong. Liiga õhukese fooliumi kasutamise tulemus (eriti lööb see välja siis kui kasutatakse tervet söetabletti ja augud on tehtud ainult söe alla) – kärssamaläinud tubakas ja kehv maitse.

9. Vesipiibul on mittetöötav ventiil. Kui ventiil mitmeid kordi peale piibutamist on loputamata jäetud, siis kleepub seal asuv kuul kinni ja ventiil enam ei tööta. Tulemus – kui süsi liiga kauaks ühte kohta on jäänud ja tubakas see tõttu kärssama läinud, siis peale söe edasinihutamist ei saa vaasi kogunenud kanget suitsu sealt välja puhuda.

10. Vesipiibu tihendite korrasolekule ei pöörata tähelepanu. Kui tihendid on aastatega ära väsinud siis võivad nad õhku läbi laskma hakata. Tulemus – tõmbamine muutub raskeks. Õnneks on uued tihendid olematu hinnaga saadaval – LINK

11. Kasutatakse umbset voolikut. Enamus lõunamaades turistidele müüdavad vesipiibud tulevad koos voolikutega mis on juba algusest peale liiga umbsed. Kuid ka korralik voolik muutub aastatepikkuse pideva kasutamisega umbseks, sinna koguneb igasugu sodi sisse. Pestava vooliku puhul saab selle probleemi lihtsalt lahendada, ta tuleb läbi pesta. Umbse vooliku kasutamise tulemus – tõmbamine on raske.

12. Vaasi pannakse liiga palju vett. Seda tuleks panna ainult niipalju et vette ulatuv toru jääks ca 3-4cm vee alla. Kui vett on rohkem siis on tõmbamine raskem ning vesi võib sattuda voolikusse. Viimasel juhul tekib tõmmates ebameeldiv lurin.

13. Kiirsütt süüdatakse tubakapitsi peal. Tulemus – süsi eritab tubaka sisse ebameeldivat maitset, samuti ei ole eritunud osakesed tervislikud.

14. Pitsile asetatakse süsi mis ei hõõgu veel täielikult. Mõeldakse et küll ta tõmbamise käigus hõõguma hakkab. Hakkab küll, aga enne seda tõmbad enesesse rõõmsalt suurtes kogustes vingugaasi, lisaks võib tekkida ebameeldiv kõrvalmaitse. Kõige parem on asetada pitsile täielikult hõõguv süsi ja seejärel veel tõmbamise alustamisega minut-paar oodata.

15. Seltskonnas piibutades unustatakse ennast pikalt lobisema voolik  käes, samas teised ootavad juba ammu et voolik nendeni jõuaks. See ei puuduta küll otseselt vesipiibu ettevalmistamist, aga on üks nii levinud viga et lihtsalt tuli ära mainida.

Miks vesipiip puhas peaks olema?vesipiibu-puhastamine


1. Et maitse oleks hea. Pole just meeldiv kui mistahes tubakat kasutades on maitse ikka üks, selline vastiku kõrvalmaitsega ja kibedavõitu.

2. Et vesipiip säilitaks oma esialgse välimuse.

3. Et vesipiip ei läheks rooste nii et võimatu on seda osadeks võtta.

4. Et tõmbamine poleks raske. Kui vesipiibu sisse on igasugu jama kogunenud siis ta muutub umbseks.

5. Puhastamata vesipiibuga suitsetamine on ebatervislikum.

6.  Et tõmbamisel voolikust mingit puru suhu ei satuks.

Kuidas vesipiipu puhastada:

Alusta tubakapitsist. Üldjuhul piisab kui see sooja veega nii seest kui väljast loputada. Kui aukudesse on sodi kogunenud, siis lükka see välja hambaorgiga, seejärel loputa kogu pits uuesti. Pitsi peab kindlasti puhastama peale igat piibutamist.

Nüüd pese läbi metallosa. Lase algul mõnda aega kuuma vett läbi keskmise toru. Seejärel pööra piibuvars tagurpidi ja lase sooja vett sisse altpoolt aukudest mis asuvad vette mineva toru kõrval. See puhastab ventiili ja selle osa mille külge käib voolik. Kui puhastad piipu regulaarselt siis sellest piisab, harja pole vaja kasutada. Kui su vesipiip on pikemat aega pesemata, siis pead keskmise toru läbi harjama (tee see kokku näiteks Fairy või mõne muu nõudepesuvahendiga), samuti pead lahti võtma ventiili ning seal oleva kuulikese eraldi ära pesema.

Nüüd vaheta vaasis olev vesi. Kasuta kindlasti külma vett. Vett tuleb kindlasti peale igat piibutamist vahetada. Kui vaas on seespoolt määrdunud, siis lihtsaim variant selle puhastamiseks on panna sinna veidi kuuma vett, paar teelusikatäit sidrunhapet (müüakse poodides maitseaineriiulis) ning loksutada paar minutit. Sidrunihappe asemel võid kasutada ka liiva kui seda on. Kui vaas on seespoolt väga tugevalt määrdunud võid vajada nõudepesuvahendit ja pudeliharja.

Kui voolikust juba mingit puru suhu satub, siis on aega ka voolikut pesta. Seda saab muidugi teha ainult pestavate voolikutega. Lõunamaades turistidele müüdavate piipudega tulevad enamasti kaasa mittepestavad voolikud (kuigi müüjad vastupidist kinnitavad) ja need lagunevad paari pesukorraga laiali. Ka Eestis müüakse päris palju lõunamaades turistidele toodetud piipe mille komplektis on mittepestav voolik. Aga üks kindel koht, kust kõigi piipudega pestavad voolikud kaasas on, asub siin – LINK

Vooliku pesemine on tegelikult päris lihtne – lase temast niikaua sooja vett läbi joosta kuni väljuv vesi on puhas. Seejärel puhu voolikusse jäänud vesi välja ning riputa voolik nõrguma et viimanegi vesi välja tuleks. Kui voolikusse on jäänud vett, siis tekib piipu tõmmates voolikus ebameeldiv lurin ja tõmbamine on raskendatud.

Puhas vesipiip:

+ Maitse on hea

+ Vesipiip näeb parem välja

+ Vesipiip ei erita pärast toanurgas seistes ebameeldivat lõhna

+ Vesipiipu on pärast võimalik osadeks lahti võtta

+ Tõmbamine pole raske

+ Tervislikum

+ Tõmbamisel ei satu voolikust puru suhu

Puhastamata vesipiip:

+ Mugav, ei pea puhastamisele aega kulutama

Puhas vesipiip võitis 7 : 1

Vesipiibu tuulekaitse

detsember 16, 2009 Vesipiibud

vesipiibu-tuulekaitseVesipiipe müüakse nii tuulekaitsega kui ilma, aga milleks see asjandus siiski vajalik on?

1. Võimaldab kasutada vähem sütt kuna tuulekaitse ei lase söe tekitatud kuumusel laiali hajuda.

2. Väljas tuulise ilmaga piipu tehes ei lase tuulel söetükke piibu pealt ära puhuda.

3. Süsi kestab kauem.

4. Kui tegemist on ilusa tuulekaitsega, siis annab ta piibu välimusele oluliselt juurde.

5. Kui piip ümber juhtub minema, siis võivad hõõguvad söetükid tuulekaitse sisse jääda, selle asemel et mööda tuba laiali lennata.

6. Selle abil saab mugavalt söetükke tubakapitsil edasi liigutada, ei pea tange otsima hakkama.

Kõige ilusamad tuulekaitsed hea hinnaga leiab siit – Vesipiibu lisavarustus

Vesipiip ja Müüdid

detsember 10, 2009 Vesipiibu nipid, Vesipiibud

muudidLollused mis teismelised või muidu peast soojad tegelased aegade jooksul valmis on mõelnud ja agaralt teistele soovitavad:

1. Tee fooliumi augud ainult söe alla. Tulemus: tubakas läheb varsti kärssama ja suits on vastikult kange ning piibuseanss jääb väga lühikeseks.

2. Lisa tubaka sisse igasugu taimset ollust. Tulemus: maitse muutub vastikuks, lisaks terviseriskid.

3. Pane foolium ka tubaka alla. Tulemus: kuigi pits jääb peale piibuseanssi ja tubakaaluse fooliumi eemaldamist näiliselt puhas on see enesepettus – enamus põlemisjääke koguneb tegelikult pitsi sisemusse ja kui pitsi mitte pesta on maitse järgmisel korral halb.

4. Enne tubakapitsi piibule asetamist puhu alumisest otsast sisse. Tulemus: ebameeldiv maitse suus ja piibutamisnaudingut see paremaks ei muuda.

5. Pane vaasi vee asemel viin või muu kange alkohol. Tulemus: enamvähem kainel inimesel on sellist piipu võimatu tõmmata, lööb hingest kinni (sama tulemuse saab kui üritada avatud viinapudeli seest sügavalt õhku sisse hingata.

6. Ära pane niiske vesipiibutubaka peale üldse fooliumi. See müüt tuleneb sellest et ollakse näinud araabiamaades kohalikke nii tegemas. Tegelikkuses aga on märkamatuks jäänud, et nii tehakse piipu ainult kuiva musta värvi (mee) tubakaga, mille puhul tulemus ongi täiesti ok. Tulemus niiske tubakaga: suits on ebameeldivalt kange ja vastiku maitsega.