Vesipiibud

Vesipiip, Vesipiibud, süsi ja tubakas. Nõuanded, blogi.

Sildistatud: vesipiibu kokkupanemine

vesipiibu voolikVoolik on vesipiibu üks kõige olulisemaid osasid ja on äärmiselt oluline, et see oleks kvaliteetne. Paljudel õnnestub Egiptuses omale enam-vähem korralik vesipiip hankida, aga voolik on alla igasugust arvestust ja see rikub kogu asja.

Halb voolik laguneb kiiresti, hakkab ruttu kuskilt õhku läbi laskma ja on tihti juba algusest peale umbsevõitu.

Lõunamaised kaupmehed on äärmiselt osavad turistile selles osas mütsi pähe tõmbama. Nad kinnitavad väga veenvalt, et just see voolik mida nemad soovitavad on kõige parem. Mida juhmima olemisega on turist, seda süüdimatumat jama talle aetakse.

Üks halenaljakas näide.  Egiptuse kaupmees määris hiljuti ühele Eesti turistile pähe kasutamiseks kõlbmatu (nahast valmistatud) vooliku jutuga, et see on kitsenahast ja kitsenahal olevat fantastilised omadused nikotiiniga võitlemiseks. Ühesõnaga seda voolikut olevat väga tervislik kasutada, lisaks muidugi olevat see väga vastupidav ja muu taoline bla-bla. Jätame siinkohal kommenteerimata seda uskunud inimese intellektitaseme, eks Egiptuse kuumal lagipähe paistval päikesel võib siin ka mingi osa olla…

Kuidas ära tunda halba voolikut?

Voolik ei tohi olla valmistatud nahast ega papist. Enamsti on sellised voolikud kaetud riide või sametise materjaliga. Kui voolik on pealt kaetud riide või sametise materjaliga (millel tihti on mingid mustrid), siis võid 100% kindel olla et see voolik ei kesta kaua.

Voolikust käib vesipiibu tõmbamise käigus läbi suures koguses veeauru, mis muudab selle sisemuse niiskeks. Papp ja halvasti pargitud nahk (just sellistest vesipiibu voolikuid valmistatakse miskipärast) aga hakkavad peale korduvat märjaks saamist ja siis uuesti kuivamist pragunema ja õhku läbi laskma. Lõpuks lähevad sellised voolikud üldsegi pooleks.

Väga oluline on ka see, et vooliku ots kust imetakse oleks metallist, mitte puidust. Tihti ei panda seda suures vesipiibu ostmise tuhinas tähele kuid see maksab hiljem kätte. Puidust otsik on äärmiselt ebahügeeniline – suust pärinevad bakterid armastavad selle peal ja sees paljuneda, lisaks on sinna suht võimatu kinnitada ühekordset otsikut.

Kindlasti tuleks enne ostu testida vooliku õhupidavust ja seda et ta ei oleks umbsevõitu. Umbsest voolikust on lihtsalt raske imeda ja see rikub kogu piibutamise naudingu. Seda testida on väga lihtne -  imed ühest vooliku otsast ja kui läbi vooliku hingamiseks pead mingilgi määral pingutama, siis ei ole asi õige. Läbi hea vooliku hingates ei tunne sa mingit takistust, täpselt nagu hingaksid tavaliselt, st ilma voolikuta.

Vooliku õhupidavust testitakse nii: sulged sõrmega vooliku ühe otsa ja puhud teisest otsast tugevalt. Kui natukenegi kuskilt susiseb, on voolik kõlbmatu.

Kuidas ära tunda hea voolik?

Kõige lihtsam on seda teha materjali järgi. Hea vesipiibu vooliku pealispind on valmistatud kummitaolisest materjalist, mitte kunagi pole see riidest ega sametist.

Kuid ainult sellest ei piisa, lisaks on loomulikult vaja testida et ta oleks õhukindel ja mitte umbne.

Kui kaua hea voolik vastu peab?

Sõltub sellest kui tihti teda kasutatakse ja kuidas hooldatakse. Keskmiselt on soovitatav voolik välja vahetada korra aastas.

Ka parimad voolikud ei ole igavesed. Sinna sisse koguneb igasugu saasta ja lisaks on vooliku sees pidevalt väga niiske kliima, mis seal oleva traadist tugevduse varem või hiljem rooste ajab. Parimatel voolikutel on tugevdustraat roostevabast materjalist kuid isegi roostevaba traat läheb nii “heades” tingimustes mingi ajaga rooste.

Kuidas voolikut hooldada?

Ideaalis peaks vooliku sooja veega läbi pesema peale iga piibutamist ning seejärel nõrguma riputama. Piibu külge tagasi võib ta ühendada siis, kui ta seest juba täiesti kuivanud on.

Tihti küsitakse vooliku puhastamiseks harju, aga need pole reaalsuses vajalikud. Piisab lihtsalt läbipesemisest ja peale seda kuivatamisest. Kui voolik juba seest nii “ussitanud” on, et ka peale pesemist-kuivatamist ühest otsast sisse puhudes teisest otsast roostepuru välja lendab, siis on aeg hankida uus voolik.

Õnneks pole uued (ja vägagi korralikud) voolikud Eestis kallid – ainult 6eur. Neid saab siit – vesipiibu voolik.

vesipiip-vesipiibud

1. Piibutatamist alustatakse vesipiibuga mis on jäänud peale eelmist korda puhastamata ja vesi vahetamata.  Tulemus – vesipiip näeb kole välja ja maitse on ka nagu ta on.

2. Kasutatakse tervet kiirsöe söetabletti. Tulemus – suits muutub varsti kangeks ja vastikuks.

3. Lisaks sellele et kasutatakse tervet söetabletti tehakse ka augud fooliumisse ainult söe alla. Tulemus – suits muutub eriti kangeks ja vastikuks ja vesipiip kestab vähe.

4. Seltskonnas piibutades ei kasutata ühekordseid huulikuid a.k.a. kondoome. Tulemus – kui keegi on hiljuti mõne nakkushaiguse saanud (see ei pruugi veel väljagi paista), siis nakatuvad ka kõik teised kes temaga koos vesipiipu teevad.

5. Vesipiipu tehakse pikalt väikeses umbses toas kus pole lahti ükski aken ega uks, loomulikult pole seal ka ventilatsiooni. Tulemus – hapniku vähesuse tõttu võib tekkida peavalu.

6. Pitsi pannakse liiga palju tubakat. Tubakat on pitsis kuhjaga ja ta puutub fooliumiga kokku. Tulemus – tubakas läheb kärssama ja suitsul kehv maitse.

7. Tubakas pannakse pitsi liiga tihedalt. Tulemus – õhk ei pääse vabalt läbi käima ja tõmmata on raske.

8. Kasutatakse liiga õhukest fooliumi. Kui ei ole käepärast spets vesipiibu fooliumit (LINK), siis tuleks kasutada toidupoodides müüdavaid paksemaid fooliume. Need tunneb ära pakendil olevast kirjast Extra Strong. Liiga õhukese fooliumi kasutamise tulemus (eriti lööb see välja siis kui kasutatakse tervet söetabletti ja augud on tehtud ainult söe alla) – kärssamaläinud tubakas ja kehv maitse.

9. Vesipiibul on mittetöötav ventiil. Kui ventiil mitmeid kordi peale piibutamist on loputamata jäetud, siis kleepub seal asuv kuul kinni ja ventiil enam ei tööta. Tulemus – kui süsi liiga kauaks ühte kohta on jäänud ja tubakas see tõttu kärssama läinud, siis peale söe edasinihutamist ei saa vaasi kogunenud kanget suitsu sealt välja puhuda.

10. Vesipiibu tihendite korrasolekule ei pöörata tähelepanu. Kui tihendid on aastatega ära väsinud siis võivad nad õhku läbi laskma hakata. Tulemus – tõmbamine muutub raskeks. Õnneks on uued tihendid olematu hinnaga saadaval – LINK

11. Kasutatakse umbset voolikut. Enamus lõunamaades turistidele müüdavad vesipiibud tulevad koos voolikutega mis on juba algusest peale liiga umbsed. Kuid ka korralik voolik muutub aastatepikkuse pideva kasutamisega umbseks, sinna koguneb igasugu sodi sisse. Pestava vooliku puhul saab selle probleemi lihtsalt lahendada, ta tuleb läbi pesta. Umbse vooliku kasutamise tulemus – tõmbamine on raske.

12. Vaasi pannakse liiga palju vett. Seda tuleks panna ainult niipalju et vette ulatuv toru jääks ca 3-4cm vee alla. Kui vett on rohkem siis on tõmbamine raskem ning vesi võib sattuda voolikusse. Viimasel juhul tekib tõmmates ebameeldiv lurin.

13. Kiirsütt süüdatakse tubakapitsi peal. Tulemus – süsi eritab tubaka sisse ebameeldivat maitset, samuti ei ole eritunud osakesed tervislikud.

14. Pitsile asetatakse süsi mis ei hõõgu veel täielikult. Mõeldakse et küll ta tõmbamise käigus hõõguma hakkab. Hakkab küll, aga enne seda tõmbad enesesse rõõmsalt suurtes kogustes vingugaasi, lisaks võib tekkida ebameeldiv kõrvalmaitse. Kõige parem on asetada pitsile täielikult hõõguv süsi ja seejärel veel tõmbamise alustamisega minut-paar oodata.

15. Seltskonnas piibutades unustatakse ennast pikalt lobisema voolik  käes, samas teised ootavad juba ammu et voolik nendeni jõuaks. See ei puuduta küll otseselt vesipiibu ettevalmistamist, aga on üks nii levinud viga et lihtsalt tuli ära mainida.

Miks vesipiip puhas peaks olema?vesipiibu-puhastamine


1. Et maitse oleks hea. Pole just meeldiv kui mistahes tubakat kasutades on maitse ikka üks, selline vastiku kõrvalmaitsega ja kibedavõitu.

2. Et vesipiip säilitaks oma esialgse välimuse.

3. Et vesipiip ei läheks rooste nii et võimatu on seda osadeks võtta.

4. Et tõmbamine poleks raske. Kui vesipiibu sisse on igasugu jama kogunenud siis ta muutub umbseks.

5. Puhastamata vesipiibuga suitsetamine on ebatervislikum.

6.  Et tõmbamisel voolikust mingit puru suhu ei satuks.

Kuidas vesipiipu puhastada:

Alusta tubakapitsist. Üldjuhul piisab kui see sooja veega nii seest kui väljast loputada. Kui aukudesse on sodi kogunenud, siis lükka see välja hambaorgiga, seejärel loputa kogu pits uuesti. Pitsi peab kindlasti puhastama peale igat piibutamist.

Nüüd pese läbi metallosa. Lase algul mõnda aega kuuma vett läbi keskmise toru. Seejärel pööra piibuvars tagurpidi ja lase sooja vett sisse altpoolt aukudest mis asuvad vette mineva toru kõrval. See puhastab ventiili ja selle osa mille külge käib voolik. Kui puhastad piipu regulaarselt siis sellest piisab, harja pole vaja kasutada. Kui su vesipiip on pikemat aega pesemata, siis pead keskmise toru läbi harjama (tee see kokku näiteks Fairy või mõne muu nõudepesuvahendiga), samuti pead lahti võtma ventiili ning seal oleva kuulikese eraldi ära pesema.

Nüüd vaheta vaasis olev vesi. Kasuta kindlasti külma vett. Vett tuleb kindlasti peale igat piibutamist vahetada. Kui vaas on seespoolt määrdunud, siis lihtsaim variant selle puhastamiseks on panna sinna veidi kuuma vett, paar teelusikatäit sidrunhapet (müüakse poodides maitseaineriiulis) ning loksutada paar minutit. Sidrunihappe asemel võid kasutada ka liiva kui seda on. Kui vaas on seespoolt väga tugevalt määrdunud võid vajada nõudepesuvahendit ja pudeliharja.

Kui voolikust juba mingit puru suhu satub, siis on aega ka voolikut pesta. Seda saab muidugi teha ainult pestavate voolikutega. Lõunamaades turistidele müüdavate piipudega tulevad enamasti kaasa mittepestavad voolikud (kuigi müüjad vastupidist kinnitavad) ja need lagunevad paari pesukorraga laiali. Ka Eestis müüakse päris palju lõunamaades turistidele toodetud piipe mille komplektis on mittepestav voolik. Aga üks kindel koht, kust kõigi piipudega pestavad voolikud kaasas on, asub siin – LINK

Vooliku pesemine on tegelikult päris lihtne – lase temast niikaua sooja vett läbi joosta kuni väljuv vesi on puhas. Seejärel puhu voolikusse jäänud vesi välja ning riputa voolik nõrguma et viimanegi vesi välja tuleks. Kui voolikusse on jäänud vett, siis tekib piipu tõmmates voolikus ebameeldiv lurin ja tõmbamine on raskendatud.

Puhas vesipiip:

+ Maitse on hea

+ Vesipiip näeb parem välja

+ Vesipiip ei erita pärast toanurgas seistes ebameeldivat lõhna

+ Vesipiipu on pärast võimalik osadeks lahti võtta

+ Tõmbamine pole raske

+ Tervislikum

+ Tõmbamisel ei satu voolikust puru suhu

Puhastamata vesipiip:

+ Mugav, ei pea puhastamisele aega kulutama

Puhas vesipiip võitis 7 : 1

Vesipiibu tuulekaitse

detsember 16, 2009 Vesipiibud

vesipiibu-tuulekaitseVesipiipe müüakse nii tuulekaitsega kui ilma, aga milleks see asjandus siiski vajalik on?

1. Võimaldab kasutada vähem sütt kuna tuulekaitse ei lase söe tekitatud kuumusel laiali hajuda.

2. Väljas tuulise ilmaga piipu tehes ei lase tuulel söetükke piibu pealt ära puhuda.

3. Süsi kestab kauem.

4. Kui tegemist on ilusa tuulekaitsega, siis annab ta piibu välimusele oluliselt juurde.

5. Kui piip ümber juhtub minema, siis võivad hõõguvad söetükid tuulekaitse sisse jääda, selle asemel et mööda tuba laiali lennata.

6. Selle abil saab mugavalt söetükke tubakapitsil edasi liigutada, ei pea tange otsima hakkama.

Kõige ilusamad tuulekaitsed hea hinnaga leiab siit – Vesipiibu lisavarustus

vesipiibukasutamine

1. Varu head tubakat ja sütt, samuti läheb tarvis fooliumi.

2. Võta vesipiibu vaas ja vala sinna külma vett niipalju, et  vette minev metalltoru oleks veepiirist umbes 3-4cm madalamal.

3. Niisuta veega kummitihendit mis jääb piibu metallosa ja vaasi vahele. Nüüd aseta metallosa (keerates mitte otse surudes!) oma kohale.

4. Aseta oma kohale söetaldrik ja tubakapits.

5. Puhu igaks juhuks läbi vooliku, juhuks kui sinna mingit sodi peaks kogunenud olema.

6. Kinnita voolik(ud) vesipiibu metallosa külge, ole kindel, et see püsib kindlalt paigal.

7. Katseta nüüd terve vesipiibu õhukindlust. Aseta peopesa tubakapitsi peale ja tõmba voolikust. Kõik on okei kui tunned käel kerget vaakumit. Kui vaakumit ei teki, siis laseb vesipiip kuskilt ühenduskohast läbi, otsi see koht välja ja likvideeri puudused.

8.  Murra söetablett pooleks, kui on suur (40 või 50mm) siis neljaks. Võta tükid söetangide vahele ja läida põlema. Kõige mugavam on selleks kasutada spetsiaalset vesipiibu söe süütajat, aga kui süsi pole niiskunud ja teed seda tuulevaikses kohas, siis on välgumihkel või tikud ka ok. Võiksid sütt süüdata õues, sest kiirsöed eraldavad süttimisel ebameeldivat haisu. Kui süsi lõpetab sädelemise, puhu talle õrnalt peale või lase nats tuulekäes seista, et see muutuks enamvähem ühtlaselt punaseks. Nüüd võid söetükid asetada söetaldrikule.

9. Puista tubakas pitsi, enamvähem ülemise ääreni. Mida õhulisemalt seda parem, sest muidu ei pääse õhk hästi läbi.

10. Kata pits fooliumiga (kõige parem on spets vesipiibu foolium sest see on õige paksusega) ja tee hambaorgi, poolpõlenud tiku või söetangide vardaga mõned augud. Suru kergelt käeservaga foolium allapoole ja tõmba ta seejärel uuesti servadest pingutades sirgeks. Asja mõte on selles, et siis jääb foolium tubakast 1-2mm kaugusele ja ei lähe pärast kärssama.

11. Aseta söetükid pitsi katvale fooliumile (ühte äärde, mitte keskele!), aga ära veel kohe piibu “käimatõmbamisega” alusta, oota veel paar minutit, nii on pärast maitse parem. Seejärel tõmba vesipiip käima. Selleks et vesipiip korralikult tööle hakkaks kulub 1-2 minutit.

12. Võta ligi ka midagi joodavat, näiteks teed. Muidu kipub kurk kuivama hakkama pikapeale.

13. Naudi piibutamist, umbes 15-20 minuti pärast nihuta tangide abil söetükke tubakapitsil edasi.

ettevalmistus2

1. Kasuta head tubakat ja korralikku sütt. Tubakatest Nakhla või Afzal ja sütest Nakhla, Belgia või Three Kings.

2. Kunagi ära aseta sütt otse tubaka peale välja arvatud juhul kui kasutad musta, nn mee tubakat. Muude tubakate puhul kasuta alati fooliumit.

3. Sütt süüta ikka õues mitte toas.

4. Liiguta sütt pitsi peal aegajalt edasi, siis kuumeneb tubakas ühtlasemalt ning maitse on seetõttu parem. Kui sütt ainult ühes kohas hoida võib tubakas kärssama minna ja siis muutub maitse vastikuks.

5. Kui suits on liiga kange, siis muuda söe asukohta ja seejärel puhu kergelt voolikusse, et see väljutaks ventiilist vaasi ülaossa kogunenud suitsu. Eeldab ventiili olemasolu.

6. Enne metallosa vaasiga ühendamist tee tihend märjaks ja kindlasti keera metallosa vaasi otsa, mitte ära suru.

7. Enne igat piibutamist võta piip lahti ja pese ta korralikult läbi. Loomulikult vaheta ka vaasis olev vesi.

8. Kasuta nikotiinifiltrit. See võtab kinni kõik jama mis voolikusse on kogunenud.

9. Tubaka värskuse säilitamiseks hoia seda õhukindlas pakendis.

10. Pestavate voolikute puhul aseta need peale läbipesemist rippuma et vesi välja nõrguks.

Kasuta jääkarpi. Kui seda veel pole, siis võid ka lihtsalt vette jääkuubikuid lisada, aga tulemus poleettevalmistus3 päris see…

Kindlasti tee söetablett enne süütamist kaheks või neljaks tükiks (sõltuvalt tableti suurusest)  ja aseta need pitsi äärtele mitte keskele.

Vesipiibu suitsu maitse parandamiseks võid vaasi panna vee asemel veini. Pole vahet kas punane või valge, odav või kallis – maitset parandab see tunduvalt. NB. Purju ei saa sellest mingi valemiga jääda, kuna sel viisil satub organismi kaduvväike kogus alkoholi. See on täpselt sama kui avatud veinipudeli pealt maitset nuusutada. Kui lisad vaasi vee asemel sidruni või mõne muu puuvilja  mahla, siis maitse muutub küll, aga väga vähe.

Kui oled fooliumisse juba augud ära teinud, siis suru kergelt käeservaga fooliumit allapoole ja tõmba seejärel äärtest pinguldades see uuesti sirgu. Nii et foolium jääks tubakast ca 1mm kaugusele.

Võta piibu kõrvale midagi joodavat. Kõige paremini sobib selleks tee, näiteks karkatee. Hea valik teesid on saadaval spets teepoodidest mida ledub igal pool.

Tee tubakakokteile, sega maitseid. Proovi näiteks:

•  Piparmünt & õun

•  Kirss & piparmünt

•  Maasikas & banaan

•  Liköör & kookos

•  Sidrun & piparmünt

•  Kookos & kirss

•  Melon & piparmünt

•  Pistaatsia & piparmünt

•  Kookos & piparmünt

•  Maasikas & piparmünt